KARJA IMmuunsus, mis kaitseb enamikku inimesi COVID-19 EEST

Massiline vaktsineerimine muudab praeguse olukorra turvaliseks, kuid ebakindlus püsib, ütleb ekspert

Enamik inimesi Hiinas on COVID-19 leviku eest kaitstud tänu laialdasele vaktsineerimisele ja äsja omandatud loomulikule immuunsusele, kuid vanemmeditsiinieksperdi sõnul püsib ebakindlus pikemas perspektiivis.

Umbes 80–90 protsenti Hiina inimestest on omandanud alates detsembrist Omicroni põhjustatud puhangute leviku tõttu COVID-19 suhtes karja immuunsuse, ütles Hiina Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuse endine peaepidemioloog Zeng Guang intervjuu kolmapäeval ajalehele People's Daily.

Ta ütles ajalehele, et viimaste aastate riiklikult toetatud massilise vaktsineerimise kampaaniad on suutnud tõsta COVID-19 vastu vaktsineerimise määra riigis üle 90 protsendi.

Kombineeritud tegurid tähendasid, et riigi epideemiaolukord on vähemalt praegu ohutu."Lühikeses perspektiivis on olukord ohutu ja äikesetorm on möödas," ütles Zeng, kes on ka riikliku tervisekomisjoni ekspertkomisjoni liige.

Samas lisas Zeng, et riik seisab silmitsi uute Omicroni liinide, nagu XBB ja BQ.1 ning nende alamvariantide importimise ohuga, mis võib vaktsineerimata eakatele elanikkonnale suureks väljakutseks seada.

Hiina haiguste tõrje ja ennetamise keskus teatas laupäeval, et umbes 1,31 miljardile inimesele on manustatud 3,48 miljardit doosi COVID-19 vaktsiini, millest 1,27 miljardit on läbinud täieliku vaktsineerimiskuuri ja 826 miljonit on saanud oma esimese revaktsineerimise.

Umbes 241 miljonit 60-aastast ja vanemat inimest said kumulatiivselt 678 miljonit vaktsiinidoosi, millest 230 miljonit lõpetas täieliku vaktsineerimiskuuri ja 192 miljonit said esimese revaktsineerimise.

Riikliku statistikaameti andmetel oli Hiinas eelmise aasta lõpuks sellesse vanuserühma kuulunud 280 miljonit inimest.

Zeng ütles, et Hiina COVID-19 poliitika ei võta arvesse mitte ainult viirusega nakatumise ja suremuse määra, vaid ka vajadusi majandusarengu, sotsiaalse stabiilsuse ja ülemaailmsete vahetuste järele.

Maailma Terviseorganisatsiooni hädaolukordade komitee kogunes reedel ja andis WHO peadirektorile Tedros Adhanom Ghebreyesusele teada, et viirus on jätkuvalt rahvusvahelist muret tekitav rahvatervise hädaolukord, mis on ÜRO agentuuri kõrgeim häiretase.

WHO kuulutas COVID-19 hädaolukorraks 2020. aasta jaanuaris.

WHO teatas esmaspäeval, et COVID-19 loetakse endiselt ülemaailmseks tervisehädaolukorraks, kuna maailmas on jõudmas pandeemia neljas aasta.

Tedros ütles siiski, et loodab, et maailm läheb sel aastal pandeemia hädaolukorrast välja.

Zeng ütles, et teade oli praktiline ja vastuvõetav, arvestades, et viimase nädala jooksul suri maailmas COVID-19-sse iga päev ligi 10 000 inimest.

Suremus on COVID-19 hädaolukorra hindamise esmane kriteerium.Ta ütles, et maailma pandeemia olukord muutub paremaks ainult siis, kui kogu maailmas ei ilmu enam surmavamaid alavariante.

Zeng ütles, et WHO otsuse eesmärk oli vähendada viiruse nakatumise ja suremuse määra ning see ei sunni riike pärast äsja avanemist oma uksi sulgema.

"Praegu on ülemaailmne pandeemiakontroll astunud suure sammu edasi ja üldine olukord läheb paremaks."